Hooling pakub lapsevanematele tasuta nõustamist kodus õppimise teemadel


Hoolingu 10 soovitust vanematele koos lapsega kodus õppimiseks.

Jagan oma kogemusi kodus õppimisest koos lastega. Minu ühe lapse õppekorraldus sisaldab suures osas kodus õppimist ja teine laps on tihedate haiguste põdemise tõttu palju kodus- seega on meie pere juba neli aastat edukalt koduõpet praktiseerinud.
Esiteks on mul hea meel, et Eesti pered saavad kogemuse teistmoodi õppest. Õppimine ei tähenda vaid koolis käimist ja õpetaja kuulamist- õppimise üks oluline osa on ka oskus ennast ise juhtida, aru saada endast õppijana, oma tööd planeerida ja ennast analüüsida. See, kui edukaks kujuneb lapse jaoks see ajutine kodus õppimine, sõltub muidugi esmalt täiskasvanute hoiakutest ja tegutsemisest.
Minul on olnud lastega kodus õppimisest head kogemused- näen, kuidas lapsed omandavad sisulisemalt teemat, saavad õppida vaikuses, omas tempos, neil on paremad enesejuhtimisoskused. Minu eelis on muidugi eripedagoogi taust, usk uutmoodi õppimisse ja võimalus ka oma tööd vabamalt planeerida. Väga suurt kohanemist on nõudnud enda järjekindlus, püsivus ja pidevalt paindlikkuse ja režiimi vahelise tasakaalu hoidmine.

Minu soovitused vanematele, kelle lapsed õpivad kodus:

1. Istuge esmalt ühiselt ümber laua ja arutage läbi oma pere eripärad, tugevused ja ohukohad- teadvustage, et on eriolukord ja iga inimese kohustus on endast hetkel anda parim- lapsevanem saab seda teha hetkel nii, et toetab oma last. Selgitage välja, kui palju ja milles laps vajab abi, kuidas ta õpib, looge kindel koht õppimiseks ja kontrollige üle, kas olemas on kõik õppimise vahendid.

2. Kuulake kooli korraldusi ja küsige vajadusel nõu ja abi. Kui nõudmised tunduvad arusaamatud või asjad ei laabu, siis on kriisides esmane vajadus jääda rahulikuks- hinga, jaluta õues üks ring ja jäta kriitika ja krõbedad sõnad ütlemata. Küsi abi ja suhtle lugupidavalt.

3. Anna lapsele selget infot (ilma paanikat külvamata) – mida tähendab eriolukord, miks see nii on, miks peab kodus õppima ja mis on selle head küljed ja mis vajab pingutust. Näiteks on tore see, et kui Sa jõuad õpitud, siis on Sul rohkem vaba aega. Selgita lapsele, et esimesed päevad kuluvad kindlasti kohanemiseks ja anna talle ka võimalust vastustada mingis osas oma õppimise eest.

4. Lapsed on väga erinevad- mõned lapsed on hetkeseisust äärmiselt häiritud, teised tulevad sellega paremini toime. Ka õppimisvormi muutmine võib ühe lapse ja pere jaoks olla väike vaheldus, laps võib olla iseseisev ja saada asjadega kenasti hakkama. Teine laps vajab väga palju abi ja toetust. Oluline, et lapsevanem tajub, et tema vastustab hetkel lapse õppimise eest koostöös kooliga.

5. Tehke koos plaan! Mida rohkem laps saab olla plaani koostamise juures, seda rohkem võtab ta vastustust. Kindel ajakava ja selged kokkulepped aitavad lapsel keskenduda. Kui on võimalik võiks laps saada ka ise valida, mida ta enne õpib, milles vajab abi ja mida teeb iseseisvalt. Lapsel peab olema kindlus, et ta saab vajadusel vanemalt abi küsida. Suuremad lapsed saavad edukalt interneti teel olla ühenduse ja koos õppida.

6. Keeruline koht võib olla rollides- laps vajab ema ja isa, see ei ole meeldiv, kui korraga on kodus hoopis üks või kaks õpetajat, kes parandavad vigu, kritiseerivad, nõuavad ja hindavad. Ole vanemana toetav, too välja lapse tugevused ja ole ka ise uudishimulik lapse õppimise ja oma uue rolli suhtes, naer ja huumor aitavad alati. Äkki hoopis laps õpetab Sind, kuidas olla õpetaja. Vanemana on hea meenutad oma lapsepõlvest seda head ja toetavat õpetajat, kes seadis piire, aga ei tõstnud häält.

7. Ajakava võiks olla selge ja arusaadav- pange see kirja ja seinale. Lisaks koolitööle planeerige sisse ka kunst, meisterdus ja liikumine õues. See aitab ka lapse päeva täita. Uurige, mis on lapse meelistegevused ja planeerige need päevaplaani. Päevaplaanis võib olla kirjas ka õhtul perega lauamängude aeg, jalutuskäik pargis või ühine filmi vaatamine. Arvutis olemise aeg on samuti ajaliselt piiratud, seda ei tohiks keelata, sest keelatud viljad on magusad. Ajakava võiks sisaldada ka söögiaegu (mõtle läbi, mis sööke saad valmis teha ja mida saab laps ise valmistada- soojendada), puhkepause (nt 15 minutit võid teha mida tahad või siis mängi legodega, käi õues jne) ja õues olemise aegu.

8. Las laps valib raamatu, mida ta igapäevaselt loeb. Lapse vaba valik paneb teda rohkem raamatust huvitama. Kui lapsele ei meeldi raamatute lugemine, siis las meisterdab ise raamatu ühel oma lemmikteemal. Raamatu võib trükkida valmis ka arvutis ja siis välja printida. See võiks olla pikem protsess, mida saaks teha huvi ja rõõmuga. Võib olla on lapsel veel mõni huvi, millega ta just nüüd võiks iseseisvalt tegutseda.

9. Koosolekud- kui kodus on rohkem inimesi, siis on mõistlik teha koosolekuid, kus täpsustatakse üle, kuidas läheb, kas midagi peaks muutma, mis küsimused on tekkinud. See on suurepärane võimalus, kuidas laps saab juurde sotsiaalseid oskuseid, tugevnevad omavahelised suhted ja üksteist saab rohkem tundma õppida. Koosolekul saate ka otsustada, kas mõnda teemat saaks õppida läbi elu- mõõta retsepti jaoks koguseid, lugeda raha, uurida pargis puid jne. Läbi kogemuse õppimine, koos kvaliteetajaga vanemaga- see on lapse jaoks motiveeriv.

10. Jälgi vanemana ennast ja oma tundeid- kui turi läheb pingesse ja viha koguneb, siis on mõistlik taas hingata ja õues üks tiir teha. Laps vajab Sind mõistliku ja stabiilsena. Tema jaoks võib olla ise õppimine esmakordne kogemus. Sinu positiivne suhtumine aitab tal näha maailma kergemalt ja koos leiate head lahendused, kus õppimisest rõõmu tunda.

(emana jagas kogemust Maili Liinev, eripedagoog-lugemisnõustaja, Hoolingu superviisor ja koolitaja)

Hooling pakub lapsevanematele tasuta nõustamist kodus õppimise teemadel- kirjuta meile info@hooling.ee ja lepime vajadusel kokku telefoninõustamise.

Positiivset meelt soovides
Maili Liinev
Ilona Sillak
Hooling
www.hooling.ee