Ideaalis näevad vanemad ja õpetajad, et lapsed veedavad oma suve täisväärtuslikult: liiguvad õues, suhtlevad sõpradega, leiavad endale tegevust, loevavad raamatuid jne. Meil on täiskasvanutena lastele palju ootuseid ja pettume, kui lapsed ei veeda suvepuhkust meile meeldival viisil. Hooling jagab soovitusi, kuidas meelitada lapsed raamatute juurde.
– Mõista, mis vanuses ja arengukohas on Sinu laps: väiksemat last meelitame raamatute juurde erinevalt teismelisest.
– Ära eelda ja oota lastelt pidevalt käitumist, mis vastab Sinu ettekujutusele: pigem räägi lapsega ja uuri, kuidas tema näeb oma puhkust, millest unistab, mida tahab-ei taha teha. Aita tal plaanida ja jäta aega ka lihtsalt logelemiseks.
– Väiksema lapse puhul on võlusõna koos veedetud aeg: laps soovib jagamatut tähelepanu ja naudib väga, kui täiskasvanu võtab tema jaoks aega, et raamatuid vaadata, uurida, jutustada ja lapsele ette lugeda. Ära sunni teda ise lugema vaid lugege kordamööda ja lase lapsel vähem lugeda, et tekiks eduelamus. Kindlasti kiida last, et ta nii hästi juba loeb.
– Teismelise puhul mõista, et temal on juba paljdes asjades oma ettekujutused ja soovid. Lapsed on selles vanuses ka väga erinevad: mõned loevad huvist, mõned kohusetundest ja paljud eelistavad lugeda seda, mida sõbrad või meedia soovitab. Igasugune sundimine võtab lugemisisu ja pigem uuri lapselt, mis plaanid tal on lugemisega seoses, millised raamatud talle meeldivad, miks talle lugemine meeldiv või ei meeldi jne.
– Loodetavasti on õpetajad andnud lastele suveks nimekirja, kus on soovituslik nimekiri: kohustuslik kirjandus sobib teatud hulgale lastele, teiste laste lugemishuvi ja lugemisrõõmu see tapab. Kui laps ei soovi lugeda, aga sügiseks peab olema raamat loetud, siis ole oma lapsele toeks. Uurige raamatut, arutlege selle üle, lugege kokku leheküljed ja tehke plaan, millal oleks hea lugeda. Küsi lapselt, kas talle meeldiks võtta vihmane päev ja lugeda järjest või iga päev veidi.
-Looge mõnus koht lugemiseks. Mõnikord piisab vaid mõnest uuest padjast, ripptoolist või põnevast valgustusest, et lapsele tekiks lugemispesa, kus on mõnus lugeda.
– Ära kipu last kontrollima vaid ole järjekindel uurimaks, kuidas lugemine läheb, kas see raamat on sinu lemmik, mis meeldib, mis mitte jne. Ole lapse jaoks hea kaaslane mitte kuri õpetaja.
– Jäta laps rahule: kui Sa oled teinud kõik, et muuta raamatud ja lugemine tema jaoks huvitavaks ja laps ikkagi üldse ei taha lugeda või lausa ütleb, et vihkab raamatuid ja lugemist, siis võta hoogu maha. Küsi spetsialisti käes nõu, kes oskab just Sinu lapsele soovitada häid nippe. Mõnikord on tegu ka lugemisraskusega ja laps vajab tuge.
– Ole ise eeskujuks ja kui lugemine on Sulle nauding, siis leia selleks suvel aega. Lepi sellega, et kõik inimesed ei armasta lugemist ja lapsepõlv on just see aeg, et me saame veel lapsi meelitada ja pakkuda neile sellega seoses positiivseid elamusi.
(Muide, lapsed, kes ei ole teismelise-eas raamatutega ära hirmutatud, nemad hakkavad tõenäoliselt noorukina uuesti raamatuid lugema ja nautima).
Lugemisnõustaja-eripedagoog
Hooling