Lasteaiaga kohanemine võtab aega. Oluline, et vanem ise on rahulik ja kohaneb eelkõige ise lasteaiaga. Ema ja isa ärevus ja mure mõjutab last. Ole vanemana lasteaias töötavate inimeste vastu lahke ja sõbralik. Lasteaia personal toetab lahke sõnaga, soojade silmadega ja info jagamisega. Iga lapse kohanemistee on erinev ja individuaalne.
Olulised märsõnad on aeg, planeerimine, järg-järgult ja lapse emotsioonide mõistmine. Tuleb meeles pidada, et nutmine on normaalne kohanemise osa, samas tuleb jälgida, kas laps on valmis lasteaiaks.
Enamasti ei ole lapsevanematel valikut ja laps tuleb lasteaeda viia. Samas tuleb mõista, et alla kolmesed lapsed ei vaja otseselt gruppides käimist, selles arengufaasis on lapsele eelkõige vaja oma vanemaid või ühte hea kontaktiga hoidjat. Mida väiksem on laps, seda rohkem peaks olema võimalusel lühemaid päevi ja puhkepäevi. Ka eelkooliealised lapsed vajavad puhkepäevi ja võimalusel rohkem aega koos vanematega.
Koos lapsega veedetud aeg tähendab lapsega koos olemist kodustes toimingutes, tema kenmikmängude mängimist, jalutamisi ja vestluseid. Oluline, et lapsevanem loobub nutiseadmest ja keskendub lapsele.
Lasteaed on suurepärane koht, kus laps saab käia, põhiline kasvukeskkond ja mõjutaja on siiski kodu, kui vähegi võimalik,siis planeeri nii, et saad oma lapsega võimalikult palju aega koos veeta!
Lasteaeda minnes peab pere kohanema ka sellega, et lapse arengut jälgitakse selleks, et last ja peret toetada. Paljud lapsevanemad ei tea, et on normaalne, et lapsed võivad käituda kodus ja lasteaias erinevalt. Paljud erivajadused avalduvad alles lasteaeda minnes ja grupis olles. On lapsi, kelle jaoks ei sobi suured grupid või kes vajavad pikemat aega, et kohaneda.
Vanema kohustus on oma last armastad ja pakuda talle jagamatut tähelepanu, tema eest hoolitsed ja seada selged piirid, mis annab lapsele turvatunde. Vanem ei saa näha kõiki aspekte oma lapse arengus, sest teatud osad ilmnevad vaid suuremas grupis. Lasteaiaõpetaja saab märgata, luua perega väga hea usaldussuhte ja siis anda professionaalselt tagasisidet. Pered, kes ei ole harjunud tagasisidet saama võivad olla hämmingus, solvunud ja isegi vihased. Tagasiside oma lapse käitumise ja arengu kohta ei pruugi olla meeldiv. Sellepärast on suur roll lasteaiaõpetajal, et enne tagaiside andmist luua usaldusuhe ja teada, et tagasiside ei tähenda negatiivset vaid ikka tunnustamist ja märkamist, mida antakse edasi hinnanaguvabalt.
Vanemad peaksid juba saama esimesel koosolekul info, et toimuvad perevestlused (uute peredega sügisel), arenguvestlused ja igapäevane tagasisidestamine. Samasmoodi on oluline, et pere oleks valmis ka lapse kohta rääkima, et saaks tekkida tugev tugi ümber lapse. Lapsed arenevad ja igale tekkinud probleemile on lahendus. Pere, kes on valmis tagasisidet võtma mitte isikliku rünnakuna vaid toetusena saab oma last kõige paremini toetada.
Hooling pakub nõustamist ja koolitusi peredele, õpetajatele, juhtidele ja tugispetsialistidele.