On pere-ja arenguvestluste ajad. Tagasiside on lasteaias töötavate inimeste igapäevane osa- anname tagasisidet lastele, peredele ja kolleegidele.
Jõustavat, tunnustavat ja hoolivat tagasisidet ei ole kunagi küllaga ja seda anda-saada on rõõm.
Oluline pidada meeles, et kiitus “tubli” ei ole mingi tagasiside. Alati täpsusta, mille eest teist kiidad.
“Kiidan, et jaksasid oodata”, “Tunnustan, et tulite sellest minuga rääkima”, “Mulle meeldib, kuidas Sa lastega rääkides nende juurde kükitad” jne.
Isegi tunnustamise puhul võime sattuda olukorda, kus teine inimene justkui ei tahaks meie tagasisidet vastu võtta- võib olla rahmab käega, et ah, mis ilus soeng, pesin lihtsalt juuksed ära….
Tagasiside on justkui seeme, selleks, et teine selle vastu võtaks ja sellest ka midagi muutuks, selleks peab olema nö põld kobestatud: olemas peab olema usaldussuhe.
Kuidas anda tagasisidet, mis pole nii tore, aga andmata ka ei saa jätta, sest kuidas siis lapsed kasvavad ilma peegelduseta endast, kuidas pered saavad infot, kuidas laps arendeb ja kuidas rühmameeksonnatöö muidu teha.
Tagasiside peaks olema kirjeldus- kirjeldame seda, mida märkame. Laps jookseb rühmas, siis enamasti öeldaks, et ära jookse. Laps peatub ja jookseb pärast edasi. Ja see kordub.
Tagasiside jaoks võiksime me hoopis öelda (luues enne lapsega kontakti), et ma näen, et Sa jooksed, meil on kokkulepe, et toas me kõnnime. See aitab lapses end ise märgata ja suhtlemine toimub austaval ja hoolival suhtlemistasandil.
Peredele tagasisidestamise alustalaks võiks olla mõistmine: ongi nii, et lapsed käituvad kodus ja lasteaias erinevalt, me saame kirjeldada, mida oleme lasteaias märganud ja huviga kuulata, kuidas lapsel kodus läheb. Peredele peaks juba esimesel koosolekul rääkima, mis on tagasiside ja kuidas seda igapäevaselt ja aasta jooksul anname ja teilt ootame.
Kolleegile tagasiside andmine on võib olla kõige keerulisem, sest soovime igatahes hoida häid suhteid ja mõnikord mõtleme, et kas see asi on väärt, et üldse juuks võtta. Ohukoht võib olla see, et lõpuks koguneb sisse liigne pinge ja lõpuks plahvatab see hoopis vales kohas.
Tagasiside andmist keeruliste juhtumite puhul tuleb käsitleda targalt: mõtle hoolega läbi, mida ja kuidas räägid, arvesta, et pered, kes on saanud teada oma lapse erivajadusest võivad olla näiteks eitamise faasisi, kus tagasiside põrkub justkui vastu seina. Kõige olulisem on taaskord nö kobestatud põld- kui on keeruline juhtum, siis tuleb mõista, et teisel poolel on raske, ka siis, kui ta käitumine seda ei pruugi reeta.
Usaldussuhe ja kontakti loomine pea tulema enne tagasiside andmist.
Tagasiside on dialoog, seega küsi avatud küsimusi ja ole südamega kuulamas. “Kuidas teil kodus selle teemag on?”, “Mis on teid seni toetanud?” jne.
Tagasiside on justkui peegel, mille me ulatame teisel inimesele kogu südamega, et edasi liikuda veel paremates suhetes.
Praktilised tagasiside koolitused, arenguvestluse koolitused, keeruliste vestluste koolitused ja peredega esimese koosoleku koolitused lasteaednikele on saadaval
info@hooling.ee.
Hooling